ENEELVLT
     
 

BALTI KETT

Balti kett oli ainulaadne rahumeelne meeleavaldus, mis toimus 23. augustil 1989. Rohkem kui miljon inimest seisid käsikäes üle 600-kilomeetrises inimketis, mis läbis kolme Balti riiki ning sümboliseeris Eesti, Läti ja Leedu püüdlusi vabadusele.

Meeleavaldusega tähistati Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud mittekallaletungilepingu (tuntud ka Molotovi-Ribbentropi paktina) ja selle salaprotokolli sõlmimise 50. aastapäeva. Leping ja selle salaprotokollid jagasid Ida-Euroopa mõjusfäärideks ning viisid Balti riikide okupeerimise ja annekteerimiseni. Mihhail Gorbatšovi algatatud reformide tõttu oli Nõukogude repressiivaparaat kiiresti oma mõjuvõimu kaotamas ning ideed rahvusliku suveräänsuse taastamisest muutusid üha elujõulisemaks. Nõukogude Liidu-Saksamaa lepingud ja salaprotokollid avalikustati 1988. aasta 23. augustil, mil Vilniuses, Riias ja Tallinnas kogunesid tuhanded inimesed. 1989. aasta kevadel toimunud NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressil nõudsid Balti riikide esindajad Nõukogude Liidu-Saksamaa lepingute ja salaprotokollide õiguspärasuse hindamist. Moodustati vastav uurimiskomisjon, kuid selle töö venis. Reformide kulg Nõukogude Liidus jättis vähe lootust liiduvabariikide iseseisvumispüüdlustele. Neist protsessidest lähtudes korraldasid Balti riikide rahvuslikud liikumised - Eestimaa Rahvarinne, Läti Rahvarinne ja Leedu Sąjūdis 23. augustil 1989 massimeeleavalduse.

Balti kett oli imetlusväärne solidaarsuse ilming, mis äratas ülemaailmset tähelepanu. See erakordset sünergiat kandev inimkett koos laieneva rahvusvahelise toetusega ajaloofaktide avalikustamisele sundis NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi 24. detsembril 1989 tunnistama Nõukogude Liidu-Saksamaa lepingud ja salaprotokollid õigustühisteks. Balti kett aitas tugevdada Eesti, Läti ja Leedu võimalusi rahvuslikuks enesemääramiseks ja ärgitas demokraatlikke liikumisi üle kogu Nõukogude Liidu.